Konkursid
1.-31. märts 2012 "Luuletame kevadest!" . Saada oma luuletus koos kontaktandmetega e-posti aadressil:
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
või too paberkandjal vallavalitsuse infolauda.
2011. a konkursile saabunud luuletused
Kevadpealinn
Taaskord käes on kevad,
puudel okstel pungaterad.
Sulisevad kevadised veed,
avatud on linnul laulu ja rännuteed.
Türil taas on kevadpealinna tiitel,
lindudel jällegi laulmise tiitel.
Kui mina siin riime mõtlen,
siis kevad Türi kujundusele mõtleb.
Kevad igal pool rühib,
mõni laps mõnel pool köhib.
Varsti suvevaheaeg hakkab,
enne aga taevas lund loopimast lakkab.
Kevad on mõnus,
kevad on õhus.
Esimesed lumikellukesed ärkavad,
varsti ka esimesed märtsikellukesed tärkavad.
/Kaido Kivi/
Kevad, tule juba Türile,
meile külla siia!
Valge lume võiksid ka
tasakesi ära viia.
Meie teeme uhke laada,
kutsume kõik rahva kokku,
et saaks Sulle meie pere
teele saata Türi TERE!
/Kristiina ja Ott Rattasepp Säreverest/
Kevad tungib hinge
Talv on läinud, käes on kevad -
alanud on aasta uus.
Kõik mu ümber on nii kena
ja naeratus on kõigil suul.
Lumikellukene väike
lõhub valget lumevaipa.
Ülal taevas rõõmus päike
teda ikka lahkelt aitab.
Juba näen üht õunapuud,
mis lumemantli ajand maha.
Seljas roosa-valge õiekuub,
mida aastaringi tahaks näha.
Kuulan lõõritavaid linde,
värsket õhku võtan sõõmu.
Kevad tungind mulle hinge
ja südamesse külvand rõõmu.
/Siim Sisask/
Kevade trall
Lillelaat on tulemas,
lumi ära suremas.
Lumikellukesed ärkavad,
inimesed neid märkavad.
Kevadpäike meid soendab,
inimesi loendab.
Vihma hakkab sadama,
lapsed tuppa magama.
Karu ärkab üles
lapsukesed süles.
Kevade aeg on tore,
lumememmel aga mure.
Linnud laulavad koos,
rästikud nüüd soos.
Rändlinnud saabuvad,
muru peale maanduvad.
/Patrick Soomer ja Ago Rootsma, TMG 4kl/
Kevade mäng !
Päikene pilve alt välja poeb
õues on valge ja soe,
tärkavad lumikelluksed reas
lilledest kirev on aas.
Lume alt oras ka näitamas end,
saabumas lindude parv,
vuliseb oja ja lauldes ta läeb-
see on kõik kevade mäng !
/Helika Kaasik/
Kevad
Kevade meil taas on käes,
tärkamine kõikjal.
Pakatavad kõigest väest
puud ja põõsad ikka.
Lilli on kõik aasad täis,
tärkab õie kõrval õis
lõhnab kevadine rohi,
päike soojaks minna tohib.
Pajul tibud pehmed, hallid
okstel reas kui väiksed pallid,
lumemäed on sulamas,
nõnda kevad tuleb taas !
/Helika Kaasik/
KEVADE VÄRVID
Kevade on kevade värvi.
Lumelille valget värvi,
sinilille sinist värvi,
kullerkupu kollast värvi,
pääsusilma roosat värvi,
pajutibu halli värvi,
päiksesära kullast värvi,
mullapinna mullavärvi,
rohulible rohevärvi
ja armastuse vikerkaare värvi.
/Helika Kaasik/
Naistepäev
Märtsikuus on tähtis päev
mees ka vara poodi läeb,
lilleõisi hoolsalt valib,
tordigi veel koju tirib !
Kiirelt mõned leivad teeb,
keema paneb kohvivee,
pidulaud saab peagi kaetud
naine pidulauda aetud !
Jagab naisel toitu, musi,
palju palju kallistusi
Nii läeb päev, mis tore olnud
kahekesi koos sai oldud !
/Helika Kaasik/
Petvad ilmad !
Kevadised petvad ilmad
külmetuse mulle tõid,
vaid su soe ja pehme voodi
üksnes aidata mind võib !
Võta minu kätest kinni
kui mul tuju nukker, hall,
õrnu kallistusi kingi,
et must lahkuks jäine külm.
Pane peale tekk ja mulle
armastusromaane loe,
nii su soojas vatitekis
on mul kevadiselt soe !
/Helika Kaasik/
Tuli kevad.
Päike paistis uhkelt.
Lumikelluke, väike, õitsema puhkes.
Linnud laulavad.
Tühjaks jään'd tuba.
Lapsed kõik õues
ja hullavad juba.
Türil on lillelaat,
emad kõik seal,
isad lilli tassivad reas.
/Saale Liisbet Tõrv, 7-aastane/
Kevadeootus
Kui päike juba kõrgelt käib
ja sulaks muudab lume,
siis lastel hoolsalt töö ju käib,
nad hüüavad koos: "Tule!"
Pea lumememmi aiad täis
ja varblasepoiss säutsub,
et lõbusamalt läheks meil
see lume viimne vaatus.
On peagi vulisemas veed
ja lahti kõik maailm,
maa hingus meeli segab veel
ja särab päikse silm.
Ju ärkab lill ja liblikas
ning linnukene hõiskab
ja luuletada igaüks
meist üsna peagi mõistab.
Taas puhkevad kõik pungad puul
ja mullast võrsub rohi
ning pori üle kurta siis
ei keegi enam tohi.
Teeb kevad rõõmsaks südame
ja unistusi tärkab,
ja nii see on, et igamees
nüüd oma kaaslast märkab.
Ja siis nad läevad käsikäes,
neil pole rohkem vaja,
uus lootus juba rajab teed,
ta siirast usku vajab.
/Aili Sisask, Türi-Alliku/
KEVAD TULEB
Juba pakatavad pungad
Kuulda linnu lauluviit
Kahanevad lumehulgad
Talv peab taanduma nüüd siit
Lumememmel nina tilgub
Vasakule viltu vajub
Päike pilvevarjust vilgub
Memm sest endal ohtu tajub
Kevad puhub vilepilli
Õues vulisevad veed
Korjan kimbu sinililli
Sulle kingin need...
/Aili Mäger/
TUNNEN RÕÕMU KEVADEST
Tulen joostes nõlvast alla,
Päike särab otse silma.
Hoian mantlihõlmad valla,
Tervitan nii kevadilma...
Talv on kestnud juba kaua.
Ootan väga valgust, sooja.
Tahaks suurest õnnest laulda:
„Tere, päike, rõõmutooja!"
/Aili Mäger/
KEVAD SÜDAMES
Kevadiselt kerge hingata on õues,
Kuulda linnulaulu ja vulisevat vett.
Õhtul kisub välja, sest ärevus on põues,
Tahaks oma soojas pihus hoida sinu kätt.
Tunnen juba kevadrütmis minu süda lööb,
Tänavatel pilkupüüdvad naeratavad huuled...
Päike viimse lume oma soojusega sööb,
Kevad kõrva sosistab: "Ma tulen, kas sa kuuled..."
/Aili Mäger/
OOTAN KEVADET
Talv on toonud meie maale suured, kõrged hanged,
Nüüd ma ootan kevadet, sõrmed külmast kanged.
Tahan juba ammu sooja ja päikest,
Kas või ainult natuke ja õige väikest.
Päiksekiired piiluvadki - valla löövad veed,
Aga vastu ööd äkki tahenevad need.
Tee on väga libe, konarlik ja jääs,
Kõnnin nii, et krampis mu vasak säär.
Kullakallis päike, tule meile appi,
Muidu kevadriided jäävadki kappi.
Sulata ära lumi ja jää,
Ole meie keskel ja sära terve päev!
/Aili Mäger, Särevere/
